Aia istutamine on oluline
Aiataimede õige istutamine ja nende eest hoolitsemine nõuab veidi pingutust. Kui aga peamised nõuded on täidetud ja teatud tegevusi regulaarselt tehtud, ei ole miski takistuseks, et saada värviline ja rikkalik aed.
Sisu
Sinu aia eripärad
Aia rajamisel ja taimede eest hoolitsemisel on kõigepealt vaja kindlaks teha sinu aia eripärad. See on oluline, kuna iga taimeliik vajab spetsiifilist pinnast, valgustaset ja kliimat. Ka sobivate ajavahendite olemasolu mängib istutusprotsessis rolli.
Muld
See, mida tavaliselt nimetatakse mullaks, hõlmab tegelikult palju erinevat tüüpi mulda. Muld erineb oma koostise, toitainete tiheduse ja pH väärtuse poolest. Õige muld on taimede hea kasvu jaoks ülioluline: see toetab nende juuri ja varustab neid kõigi vajalike toitainetega.
Pinnase võib laias laastus jagada kolme kategooriasse:
Liivane pinnas on kerge ja hästi vett läbilaskev. See kuivab kiiresti ja säilitab toitaineid halvasti. Seetõttu ei sobi see eriti janustele ja palju toitaineid vajavatele taimedele.
Saviliivmulda peetakse ideaalseks aiamullaks. See säilitab hästi nii vett kui ka toitaineid, olles samas piisavalt läbilaskev.
Savimuld omab veelgi suuremat vee- ja toitainete säilitamise võimet. Kuid tavaliselt on see nii tihe ja raske, et suureneb liigniiskuse oht.
Teine oluline mulla kvaliteedi näitaja on selle pH-väärtus. Seda saab hõlpsasti mõõta spetsiaalse testiga, mida müüvad aianduspoed. pH-väärtus 0 näitab äärmiselt happelist mulda, kõrge pH-väärtus aga aluselist pinnast.
Happelist mulda iseloomustab tavaliselt kõrge huumusesisaldus ja seega ka toitaineterikkus. Samas on lubja sisaldus pigem madal.
Aluselised mullad on seevastu lubjarikkamad.
Seetõttu võib pH-väärtuse määramine anda teavet selle kohta, kas muld vajab täiendavat lupjamist. Liiga palju lupja takistab nimelt toitainete omastamist. Enamiku taimede jaoks on ideaalne pH-väärtus vahemikus 6 kuni 7.
Igasugust mulda saab parandada sobivate ainete, näiteks lubja, liiva või komposti lisamisega. Spetsialiseeritud kauplustes on saadaval paljudele taimedele, näiteks roosidele või tomatitele, mõeldud spetsiaalsed mullasegud, mis on täpselt kohandatud nende taimede vajadustele.
Aiatööriistad
Õiged aiatarvikud ja -tööriistad muudavad aia istutamise ja hooldamise oluliselt lihtsamaks. Kui soovid osta suuremaid seadmeid, nagu muruniidukid, hekilõikurid või ketassaed, peaksid mõtlema, kus neid hoiustada saab. Suuremates aedades võib kasulik olla tööriistakuur või aiamaja.
Aedade jaoks, kus peamiselt rajatakse peenraid ja istutatakse väiksemaid põõsaid, piisab väikesest tööriistade põhikomplektist. Aiapüksid, käsilabidas, reha ja kastekann on esmaste tööde jaoks piisavad.
Kliima
Temperatuur ja õhuniiskus määravad, millised taimed saavad aias kasvada ja millal. Eelkülvatud taimede külvamisel või istutamisel on eriti oluline õige mulla temperatuur. Paljud noored taimed ei talu külma, nende õrnad juured surevad kohe. Mai keskel, kui pole enam öökülma oodata, saab need taimeliigid avamaale istutada.
Kasvuhoones on temperatuurid püsivalt kõrgemad, mistõttu on külvi-, idanemis- ja koristusajad sageli varasemad või lühemad kui istutuskalendris näidatud.
Valgustingimused
Aiataimede kasvukohad võib jagada kolme kategooriasse: päikeseline, poolvarjuline ja varjuline. Erinevad liigid vajavad tervislikuks kasvuks erinevat hulka päikesevalgust. Näiteks ei anna tomatitaim varjulises kohas mahlakaid vilju, samas kui kapsas ja salat kasvavad hästi ka vähese päikesega.
Seega tuleks aeda kujundades silmas pidada, kuidas valgustingimused päeva jooksul muutuvad ning millised olemasolevad või tulevased puud või põõsad võivad aja möödudes suuremaid varje heita.
Taimekaitse
Aiataimede kaitsmiseks kahjurite, umbrohtude ja haiguste eest saab rakendada mitmesuguseid meetmeid. Ennetavad meetmed hõlmavad näiteks segakultuuride läbimõeldud istutamist, külvikorra järgimist ja regulaarset mullaharimist. Ülioluline on ka õige hooldus: näiteks tomati- ja maasikataimede niisked lehed on haigustele ja seentele vastuvõtlikumad. Seetõttu ei tohi neid kunagi kasta lehtede pealt, vaid pigem juure juurest. Kui ennetavate meetmete võtmiseks on juba hilja, võivad kahjustusi piirata otsesed meetmed, nagu pestitsiidide kasutamine, kahjuripüüniste paigaldamine või umbrohu eemaldamine.
Kuidas hoida oma aiataimed terve ja ilusana
Kui ideaalsed tingimused istutamiseks on loodud, võib aiatöö tõeliselt alata. Olenevalt taime liigist, aastaajast ja isiklikest eelistustest tekivad erinevad ülesanded.
Toas või kasvuhoones kasvanud noori taimi ei tohi ootamatult õue viia. Nii liiga palju päikest kui ka liiga madal temperatuur oleks neile liiga suur šokk – taim ei jääks ellu. Seetõttu tuleb taimi õuesolekuga aeglaselt harjutada ehk karastada.
Karastamine
Näiteks selle asemel, et istutada tomatiseemikud kohe päikesepaistelisse köögiviljaaeda, asetatakse noori taimi sisaldavad potid esmalt poolvarjulisse, tuule eest kaitstud kohta, et nad saaksid aeglaselt uue keskkonnaga kohaneda. Kui öösel on pakane, tuleks potid ja istutusnõud siseruumidesse tagasi tuua.
Kasvavad võrsed
Mõned taimed ei paljune seemnete abil, mis tuulega laiali kanduvad. Selle asemel moodustuvad neil võrsed, mida saab emataimest eraldada ja hiljem iseseisvate taimedena kasvatada. Võrsete kasvatamiseks lõigatakse nn pistikud ja istutatakse need potimulda. Umbes kahe nädala pärast võib pistiku ümber istutada või selle juured avada. Taimed, mida saab pistikutega kiiresti ja lihtsalt paljundada, on järgmised:
- Murakad
- Kurgid
- Vaarikad
- Leeder
- Salat ja lambasalat
- Lavendel
- Paprika
- Roosid
- Spinat
- Tüümian
- Tomatid
Väetamine
Aja jooksul kasutavad aiataimed mullas leiduvad toitained ära. Seetõttu tuleb isegi kõige toitainerikkamat mulda regulaarselt väetada – eriti siis, kui sellele on istutatud palju toitaineid vajavaid taimi. See, kas kasutada kunstlikult toodetud mineraalväetisi või orgaanilisi väetisi, nagu kompost või sõnnik, sõltub isiklikest eelistustest ja konkreetsetest toitainevajadustest. Mineraalväetised on saadaval täisväetisena, mis sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid ja mikroelemente, ning üksikväetisena, mis lisavad mulda ainult teatud aineid.
Kastmine
Aia kastmine on eriti oluline suvel. Üldiselt on soovitatav kasta varahommikul: madalama temperatuuri tõttu aurustub vesi aeglasemalt ja samal ajal on põletusoht väiksem. See, kas kastmiseks kasutatakse kastekannu, aiavoolikut või mõnda muud süsteemi, sõltub kastva ala suurusest ja taimestikust.
Taimede kastmine puhkusel
Kui puhkusel olles pole naabreid, kes saaksid aia kastmise eest hoolitseda, on automaatne kastmissüsteem hea lahendus. Niisutusarvutid ehk taimerid ühendatakse muruvihmutite või tilgutivoolikutega, nii et kastmine toimub ettenähtud ajal täiesti automaatselt.
Piketeerimine
Kui kasvatate seemikuid siseruumides või kasvuhoones, tuleb need enne peenrasse või potti istutamist pikeerida. Pikeerimisel eraldatakse tihedalt koos kasvavad istikud seemnekastist ja istutatakse ühekaupa eraldi pottidesse. See on vajalik selleks, et õrnad taimed saaksid paremini areneda ja piisavalt tugevaks kasvada enne lõplikku ümberistutamist. Pikeerimisel on abiks pikeerimispulk või -kahvel.
Lõikamine
Puid, hekke ja põõsaid tuleb korrapäraselt kärpida, et need säilitaksid oma kuju, kasvaksid tervena ning viljapuude ja -põõsaste puhul tagaks hea saagi. Lõikamiskalender aitab otsustada, millal millist taime pügada. Näiteks õunapuid tuleks kärpida talvel, samas kui kevad on ideaalne rooside lõikamiseks.
Istutamine ja külvamine
Ettekasvatatud istikute istutamisel ja seemnete külvamisel on ajastus äärmiselt oluline. Liiga varajane istutamine või külvamine võib põhjustada noorte võrsete hukkumist külma või ebapiisava päikesevalguse tõttu. Kui istutate ja külvate liiga hilja, jääb taimedel liiga vähe aega täielikuks arenemiseks. Selle tulemuseks on kidurad õied ja kehv või olematu saak. Istutuskalender aitab määrata õiget aega külvamiseks ja istutamiseks.
Toestamine
Nõrga varre ja eriti kõrgeks kasvavad taimed vajavad tuge või ronimisabi, et vältida paindumist või murdumist oma raskuse all. Selliste taimede hulka kuuluvad näiteks tomatid, vaarikad ja hortensiad. Toed torgatakse lihtsalt maasse ja noored taimed kinnitatakse nööri või paelaga. Oluline on jälgida, et kinnitus ei takistaks taime kasvu ega lõikaks varde sisse. Tugedena saab kasutada erinevatest materjalidest (näiteks metallist, puidust või plastikust) valmis ronimisvahendeid või isetehtud konstruktsioone.
Talvitamine
Mitmeaastaste taimede edukaks talvitumiseks ja järgmisel hooajal taas õitsemiseks on oluline neid õigesti ette valmistada. Soojemalt maalt pärit eksootilised taimed vajavad talvel siseruumides hoiustamist, kuna nad ei talu madalaid temperatuure. Näiteks sidrunipuud ja oleandrid kuuluvad just sellesse kategooriasse. Teised taimed on külmale vastupidavamad. Rooside kaitsmiseks piisab sageli nende mähkimisest lina- või džuudikangasse. Rododendronid võivad talve üle elada isegi ilma katteta. Mugultaimed, nagu daaliad ja amarüllid, tuleks ideaalis sügisel välja kaevata ja hoida jahedas ning kuivas kohas siseruumides.
Ümberistutamine
Pottides ja amplites kasvavaid taimi tuleks regulaarselt ümber istutada, et tagada nende kasvuruumi ja toitainete kättesaadavus. Kui pott on jäänud kitsaks või mullas olevad toitained on ammendunud, on ümberistutamine vajalik. Uus pott võiks olla eelmisest umbes 2–5 cm suurem. Ümberistutamise sagedus sõltub taime liigist ja selle kasvukiirusest, kuid enamasti piisab ühest korrast aastas.
Pookimine
Taimede pookimine on meetod, mille abil ühendatakse kahe taime head omadused, luues hübriid kas kahest samast liigist (nt õunapuu ja õunapuu) või kahest lähedasest liigist (nt õunapuu ja pirnipuu). Pookimise eesmärk ei ole uute liikide aretamine. Eriti sobivad pookimiseks puuviljapuud, tomatid ja roosid. Pookimisel kinnitatakse ühe taime oks või pung teise taime tüvele või oksale. Näiteks saab nõrga juurestikuga kirsipuud parandada, pookides selle tugevama juurestikuga kirsipuu külge.
Aretus
Erinevalt pookimisest on aretus kahe eraldiseisva taime (vanemad) teadlik valik ja ristamine, mille eesmärk on luua geneetiliselt parem järglane (tütarpõlvkond) ja seda seejärel paljundada. Lihtsaim aretusviis on selektsioon, kus soovitud omadustega taimed istutatakse ümber ja neil lastakse looduslikult paljuneda, ebasoovitavate omadustega taimed aga eemaldatakse.
Sibulate istutamine
Paljusid populaarseid lilli ei kasvatata seemnest, vaid istutatakse aeda sibulatena. Sibulate istutamise aeg sõltub konkreetsest lilleliigist. Kevadel õitsevad külmakindlad sibulad pannakse mulda sügisel. Külmaõrnu sorte tuleks istutada kevadel. Talvekindlad liigid on näiteks krookused, tulbid ja nartsissid. Begooniaid, daaliaid ja gladioole ei tohiks istutada enne märtsi lõppu.