Õige hööveldamine: siin lendavad laastud
Hööveldamine kuulub, nagu puurimine ja saagimine, puidutöötlemise lõiketehnikate hulka ning aitab pindasid tasandada ja siluda. Tänapäeval kasutatakse selleks lisaks käsihöövlile ka kaasaegset elektrihöövlit.
Sellest artiklist leiad praktilisi nõuandeid, samm-sammulise juhendi sirgete puidupindade hööveldamiseks ning vastused kõige sagedasematele küsimustele hööveldamise kohta – et oleksid igaks olukorraks hästi ette valmistatud.
Soovid höövlitera õigesti seadistada või seda lihtsalt teritada, et saavutada eriti head tulemused? Vaata kindlasti ka meie teisi artikleid hööveldamise teemal!
Sisukord
Höövel: mõiste ja tähendus
4 nõuannet õigeks hööveldamiseks
Juhend: sirge puidupinna hööveldamine
Küsimused ja vastused
Kokkuvõte
Höövel: mis see on?
Höövli abil eemaldatakse tööeseme pinnalt laastud. Nii saab erinevaid puiduliike tasandada, materjali paksust vähendada või pindu siluda. Põhimõtteliselt eristatakse kolme tüüpi höövleid: puidust höövel, metallhöövel ja elektrihöövel.
Kõigil neil on järgmised põhielemendid:
Höövlikorpus – Höövli tald juhib tera või höövlirauda, mis eemaldab laastud.
Höövliraud või tera – Lõiketera lõikab materjalist laastud ja töötleb seda.
Kinnitusmehhanism – Fikseerib höövlitera kindlalt korpusesse.
Puidu- ja metallhöövlid kuuluvad käsihöövlite hulka. Neid ei nimetata materjali järgi, mida töödeldakse, vaid erinevuse aluseks on höövlikorpuse ehitus. Puidust höövlil on puidust korpus, metallhöövli korpus on valmistatud terasest. Elektrihöövel töötab elektrimootoriga, mida käitab hammasrihm, ning selle tööpõhimõte sarnaneb freespingiga. Sellel on kaks või enam tera, mis eemaldavad materjali kiiresti ja täpselt.
Kõik kolm seadet sobivad suurepäraselt hööveldamiseks.
Info
Käsihöövel on tööriist keerukateks ja peenteks puidutöödeks, näiteks mööbli valmistamiseks. Elektrihöövel sobib hästi jämedamateks töödeks, nagu laudade ja põrandalaudade hööveldamine.
4 nõuannet õigeks hööveldamiseks
Mõne kasuliku nipi abil saab erinevaid puiduliike hõlpsasti töödelda nii käsihöövli kui ka elektrihöövliga.
Nõuanne 1: Tööriista kontrollimine
Teravad höövliterad või höövlitaldad on hööveldamisel kõige alus, et puidukiudu ei rebitaks, vaid see lõigataks täpselt läbi. Seepärast tuleks tera pinnalt eemaldada kohe, kui pinnale tekivad ebatasasused. Kui tera on nüri, tuleb see uuesti teritada. Selleks sobib näiteks kombineeritud terituskivi, mille teralisus on 1000 kuni 6000.
Elektrihöövlid on enamasti varustatud vahetatavate teradega, mida saab ümber pöörata, kui need on nürinenud. Neid ei teritata, vaid kulumise süvenedes asendatakse uutega.
Lõikenurga valimine vastavalt materjalile
Lõikenurk tähistab nurka tera lõikepinna ja puidu pinna vahel. Hööveldamisel kohandatakse seda erinevate puiduliikide järgi.
Puiduliik | Nurk |
|---|---|
Okaspuit | 35°-45° |
Lehtpuit | 40°-55° |
Troopiline puit | 50°-65° |
Nõuanne 3: Materjali eemaldamine
Ühtlase pinna saamiseks ei tohiks korraga liiga palju materjali eemaldada. Höövlitera on selleks otstarbeks võimalik seadistada väikesele (näiteks 1,5 mm) eemaldussügavusele. Pinna optimaalse tulemuse saavutamiseks töödeldakse seda mitme käiguga. Hööveldamissügavused vahemikus 2,0 kuni 3,0 mm on seevastu otstarbekad servade faasimisel.
Nõuanne 4: Höövli juhtimine
Hööveldamisel ei tööta ainult käed ja käsivarred, vaid kogu keha. Korrektne kehaasend töölaua kõrval võimaldab paremini jõudu kasutada. Iga liigutusega kaasatakse kogu keha hoog. Höövlit tuleks alguses juhtida väikese survega. Survet suurendatakse alles liikumise lõpus.
Küsimused ja vastused
Käsihöövli kasutamisel on õige tehnika otsustava tähtsusega. Kuigi see töö nõuab elektrihöövliga võrreldes rohkem jõudu ja aega, võidab sellest pinna lõpptulemus. Suurte pindade hööveldamine käib elektrihöövliga tunduvalt kiiremini, kuid tulemus jääb reeglina vähem peen. Kui höövlit valesti juhtida, võivad puidu pinnale tekkida peened, hööveldamissuunaga risti paiknevad jooned, mida tuntakse höövlilöökidena.
Erinevalt lihvimisvahenditest eemaldab höövel puidupinna kiht-kihilt terava höövliteraga. Lihvimismaterjalid on kaetud mineraalteradega ja eemaldavad materjali hõõrdumise abil. Tulemus erineb märgatavalt, kui puitu viimistletakse vesilahuseliste toodetega – lõigatud pind säilitab läike, lihvitud pind jääb matiks.
Ideaalis hööveldatakse alati piki puidukiudu, et saavutada võimalikult sile ja läikiv pind. Kuid puit on looduslik materjal ning kiud võivad kulgeda ebaühtlaselt – eriti oksakohtadega puidus. Seetõttu on soovitatav töö alguses teha proovihööveldus, et määrata kiudude suund. Kui pind muutub "karvaseks", tuleks hööveldamise suunda muuta. Keerulisematel juhtudel võib hööveldada ka diagonaalselt kiudude suhtes.
Höövlit saab kasutada mitmesugusteks töödeks. Näiteks:
Faasimine – servade kalduks hööveldamine ja ümardamine
Sulundamine – astmeliste süvendite tegemine, nt mööbli ühendustehnikates
Lühendamine – mööbliesemete, akende, uste jms kohandamine, et taastada nende funktsionaalsus
Funktsionaalsuse taastamine – deformeerunud puidu korrigeerimine, et liikuvad osad töötaksid takistuseta.
Sõltumata töö liigist tuleb alati veenduda, et höövlitera oleks terav – see tagab puhta töötluse.
Kokkuvõte
Hööveldamise puhul kehtib: harjutamine teeb meistriks. Võrreldes elektrihöövliga nõuab käsihöövli kasutamine rohkem oskusi ja kogemust, samas kui elektrihöövel võimaldab suuri pindu kiiresti ja vähese vaevaga töödelda. Seetõttu on paljudele kodustele meistritele mõistlik omada tööriistakapis nii väiksemat käsihöövlit kui ka mugavat elektrihöövlit.
