The browser is not supported
To display the website correctly, please use one of the following browsers.CautionPlease update your browser, if you proceed with this browser, your shopping experience might not be successful!
Brand Navigation
  1. Info klientidele
  2. Lidlist
  3. Karjäär
  4. Kinnisvara

Muru hooldus: kuidas hoida ilusat muru pikka aega

Õige hooldus on oluline, et teie muru oleks terve ja ilus, ilma umbrohtudeta. Niitmine, kastmine, samblaeemaldus, õhutamine, lupjamine, väetamine ja uuesti külvamine: see juhend näitab teile, millal on õige aeg neid asju teha ja millised nõuanded aitavad muru hooldada.


Sisukord

  • Miks on muruhooldus nii oluline?
  • Millised ülesanded kuuluvad muruhoolduse juurde?
  • Muruhoolduskalender: mida ja millal teha?
  • Küsimused ja vastused

Miks on muruhooldus nii oluline?

Kuigi muru on suhteliselt vähenõudlik, vajab see siiski veidi hoolt, et püsida roheline ja terve. Liiga palju niiskust on sama kahjulik kui liiga vähe vett, aiakahjurite, näiteks muttide või hiirte tegevuse jäljed rikuvad üldist väljanägemist ning üleskuhjatud muld takistab piisava valguse ja õhu jõudmist muruni. Lisaks sellele levivad hooldamata murul umbrohud ja haigused palju kiiremini. Kui te soovite oma muru pikka aega nautida, peaksite muru vähemalt minimaalselt hooldama.


Millised ülesanded kuuluvad muruhoolduse juurde?

Muru hooldamisega on üldiselt seotud kuus peamist ülesannet. Kui te olete hoolduse rutiini juba omaks võtnud, muutub see kiiresti harjumuseks. Isegi suurt muruala saab õigete vahenditega hõlpsasti hooldada ilma aedniku abita.

Muru niitmine

Kui te mõtlete muru peale, tuleb esimesena meelde muru niitmine. Regulaarsel niitmisel on mitmeid eeliseid.

  • Esiteks näeb niidetud muru alati korralik välja – see on oluline punkt kõigile aiaomanikele, kes ei soovi metsikut aeda. Lisaks on niidetud muru tihedam ja vastupidavam ning seetõttu vähem vastuvõtlik umbrohtudele ja haigustele.
  • Siiski ei soovitata muru iga paari nädala tagant radikaalselt lühikeseks niita, vaid niita tuleks üks või kaks korda nädalas umbes 3 sentimeetri kõrgusele (dekoratiivmuru) või maksimaalselt 5 sentimeetri kõrgusele (tarbemuru).

Valik muruniidukeid

Muruniiduk on ideaalne seade tasaste pindade niitmiseks. Valik ulatub lihtsatest käsiniidukitest bensiini- ja elektriniidukiteni ning suurte pindade jaoks mõeldud murutraktoriteni. Üha sagedamini võib müügil kohata ka robotniidukeid. Kitsad ääred ja nurgad saab aga murutrimmeriga korda teha. Õige seadme ja niitmise näpunäidete abil näeb teie muruplats kiiresti taas kena välja.

Muru kastmine

Nagu iga teine taim, vajab ka muru ellujäämiseks teatud hulka vett. Seetõttu on oluline muru regulaarselt kasta, eriti suvekuudel. Õige kastmiskogus on väga tähtis. Värskelt rajatud muru vajab juurdumise algfaasis rohkelt vett, mida võib probleemideta kasta kogu päeva jooksul.


Aias juba mõnda aega kasvanud muru tuleks kasta umbes kord nädalas. Muru juured ulatuvad kuni kümne sentimeetri sügavusele. Kastmisel tuleb tagada, et niiskus jõuaks sellesse sügavusse. Keskmiselt piisab 20–30-minutilisest kastmisest, eelistatavalt pärast päikeseloojangut, et vesi ei aurustuks kohe, vaid jõuaks imbuda mulda.


  • Väiksemate murualade kastmiseks sobib hästi pihustusotsikuga aiavoolik. Kui te ei soovi voolikuga kasta või kui teil on suurem murupind, võite kasutada teisaldatavaid või statsionaarseid murupihusteid. Mõned mudelid on juhitavad kastmisarvuti abil, mis tagab täisautomaatse kastmise.

Muru kobestamine ja õhutamine

Külmal aastaajal on paratamatu, et osa murust kolletub või sureb. Eriti niisketel ja ebasoodsatel perioodidel kipub tekkima ka sammal. Lisaks takistavad langenud lehed ja muud orgaanilised jäägid muru hingamist ning soodustavad hallituse teket. Seetõttu on kevadel oluline muru surnud talveprahist puhastada.


Muru kammimine ehk vertikuteerimine eemaldab murust hallituskihi, umbrohu ja taimejäänused. Iga muru vajab aiahooaja alguses põhjalikku kammimist nii piki- kui ka põikisuunas. Vajadusel võib vertikuteerimist korrata ka sügisel, et eemaldada suvised taime- ja niitmisjäägid. Aasta lõpus on soovitatav muru õhutada. Erinevalt vertikuteerimisest, kus terad lõikavad mõne millimeetri sügavuselt mulda, tähendab õhutamine ehk aeratsioon mulla sisse aukude tekitamist. See protseduur tagab mulla hapnikuga varustamise. Aeratsiooni on samuti kõige parem teha kord aastas. Pärast õhutamist on muru valmis väetamiseks.

Muru lupjamine

Mõnikord vajab muru eriti palju lupja. Mulla pH-test annab teavet mulla täpse koostise kohta. Kuid ka pilk murule endale võib paljastada palju: kui murul kasvab palju sammalt, on see märk sellest, et mullas on liiga vähe lupja. Lubja ühtlaseks jaotamiseks murule kasutatakse laoturit. Kui lupjamine on tehtud, tuleb seda korrata vaid kahe-kolme aasta pärast. Pärast lupjamist tuleb oodata kolm kuni neli nädalat, enne kui muru väetatakse.


Muru uuesti külvamine

Paljad laigud murul ei ole eriti atraktiivsed. Parim aeg uuesti külvamiseks on kevadel pärast kobestamist. See hoiab ära paljaste laikude kinnikasvamist umbrohuga. Vajaduse korral võib uuesti külvata ka sügisel. Väikesed alad võib külvata käsitsi, suuremate lappide puhul on soovitav kasutada hajutuskäru, et seeme jaotuks ühtlaselt. Külvamisel tuleb jälgida, et seemet hajutataks nii piki- kui ka ristsuunas. Seemned viiakse mulda rehaga või kastetakse murupihustiga. Alasid tuleb hoida järgmised neli nädalat niisketena, et seemned saaksid idaneda. Uut muru võib niita, kui see on saavutanud 10 sentimeetri pikkuse.


Muruhoolduse kalender: mida teha millal?

Mitte iga muruhooldustöö ei ole igal aastaajal vajalik või kasulik. See tabel annab ülevaate.

Frühling

Sommer

Herbst

Winter

Mähen

Ja

Ja

Nein

Nein

Wässern

Nein

Ja

Nein

Nein

Vertikutieren

Ja

Nein

Ja

Nein

Lüften

Ja

Nein

Nein

Nein

Kalken

Ja

Nein

Ja

Nein

Düngen

Ja

Ja

Nein

Nein

Nachsäen

Ja

Nein

Ja

Nein

Küsimused ja vastused

Mutid ei ole Eestis looduskaitse all. Neid tohib kinni püüda, vigastada ja tappa. Ent ka nende peletamiseks on mitmeid meetodeid. Eriti tõhusad on need, mis mõjutavad muti haistmis- või kuulmismeelt. Näiteks võib aidata hapupiima, küüslauguvee või koipallide laiali puistamine pinnasesse. Tihti võib abi olla ka tuulekella helist.

Rullmuru kohta kehtivad samad hooldusreeglid mis külvatud muru puhul. Ka siin aitavad regulaarne niitmine, vertikuteerimine, kastmine ja väetamine hoida muru kaua ilusana. Rullmurus olevad paljad kohad saab soovi korral parandada kas järelkülviga või spetsiaalsete väikeste rullmuruplaatide paigaldamisega.

Olenevalt sellest, kui palju põud muru kahjustas, tuleb rakendada erinevaid meetmeid. Kui esinevad vaid pruunid laigud, piisab muru piisavast kastmisest, et see taastuks. Suuremate alade puhul tuleb teha järelkülv. Kui kogu muru ja isegi juurestik on kuivanud või isegi kõrbenud, aitab vaid täielik muruvahetus.